Rembrandti must-valge teler.
Mustvalged teleridKoduneAlates maist 1953 toodetakse Rembrandti telerit Saxonwerki tehases Radebergis, SDV-s. Teler eksporditi NSV Liitu kuni 1957. aasta novembrini. See oli NSV Liidule kohandatud variant (FE-852B), sellel puudus keskmine teravuse juhtnupp. See on mõeldud esimese kolme kanali televisiooniprogrammide vastuvõtmiseks, VHF-raadiojaamade jaoks vahemikus 66 ... 67,5 MHz ja välise EPU salvestuste kuulamiseks. Teler on kokku pandud poleeritud puidust kasti mõõtudega 675x435x430 mm ja kaal 35 kg. Seadme toiteallikaks on vahelduvvõrk, mille pinge on 110, 127 või 220 V. Telesaateid vaadates kulub 210 W võimsus ja kui raadio vastuvõtt on 105 W. Teleris on 22 raadiotoru. Raadiokanalid on kokku pandud superheterodüünskeemi järgi, pildi IF-i ja helisaate eraldi võimendusega. Ümmargune kineskoop HF-2963, läbimõõduga 30 sentimeetrit ja suurusega 180x240 mm, kaitstud turvaklaasiga. Parameetrite poolest oli kineskoop võrdne kineskoopiga 31LK2B, kuid see oli vastupidavam ning sellel olev pilt oli terav ja kontrastne. Ekraani paremal, dekoratiivkanga taga on elliptiline kõlar ja ekraani all on neli topeltnuppu all: sisselülitamiseks, režiimide sisselülitamiseks: TV, FM, ZV, kanalite või raadiojaamade häälestamiseks , heleduse, helitugevuse ja tämbi reguleerimine. Teleri šassii tagaküljel on täiendavad nupud raami ja joonskannide reguleerimiseks. Teleri tundlikkus on 500 µV. Helikanali nimiväljundvõimsus on 2 W. Taasesitatavate helisageduste vahemik on 120 ... 4000 Hz. Seade kasutab AGC-d, mis tagab pideva kontrastsuse, antenni sisendi signaali oluliste muutustega. Kujutise tsentreerimine ekraanil toimub spetsiaalse hoova abil vastuvõtutoru kaelal asuva teravustamispooli asendi muutmisega. Telerisõlmed on kokku pandud metallraamile, mis kinnitatakse korpuse külge kahe poldiga. Elektrilülitusel on juurdepääsetav hingedega paigaldus, mis asub šassii keldris trükkplaadi ribadel. Kokku imporditi NSV Liitu umbes 20 tuhat Rembrandti telerit.
